Eesti merekeskkonna seireprogrammi täiendamise ettepanek

Eesti merekeskkonna seire allprogrammi arendamisel on väga oluline roll olnud just rahvusvaheliselt kokku lepitud merekeskkonna kaitsmise ja seisundi hindamise kohustustel nagu 1992.a vastu võetud Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon ja tänapäeval erinevad EL direktiivid: 1) Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon kohustab kaitsma Läänemere merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastama ning kaitsma selle ökoloogilist tasakaalu, milleks on välja töötatud seire- ja hindamisstrateegia (koos vastavate seire juhendmaterjalidega) ja Läänemere hea keskkonnaseisundi taastamise tegevuskava (Baltic Sea Action Plan, BSAP). 2) Merestrateegia raamdirektiivi artikkel nr 11 kohustab liikmesriike kehtestama ja rakendama koordineeritud seireprogrammi oma mereakvatooriumi keskkonnaseisundi pidevaks hindamiseks vastavalt direktiivi III lisas toodud parameetritele (mis hõlmavad vee füüsikalis-keemilisi omadusi, elupaigatüüpe, bioloogilisi omadusi ja muid näitajaid, sh kemikaalidega saastumine) ja direktiivi V lisas toodud seirevajadustele ning toetudes kehtestatud keskkonnaalastele sihtidele. 3) Veepoliitika raamdirektiivi artikkel 8 kohustab liikmesriike kehtestama seireprogrammid vee seisundi hindamiseks, mis pinnavee puhul hõlmavad mahtu, taset või vooluhulka, niivõrd kui see on asjakohane ökoloogilise ja keemilise seisundi ning ökoloogilise potentsiaali puhul, ning ökoloogilist ja keemilist seisundit ning ökoloogilist potentsiaali. 4) Loodusdirektiivi artikkel 11 kohustab teostama looduslike elupaikade ja liikide kaitsestaatuse seirekontrolli, pöörates erilist tähelepanu esmatähtsatele looduslikele elupaigatüüpidele ja esmatähtsatele liikidele.

Merekeskkonna seire on ressursimahukas ja väga kompleksne tegevus hõlmates väga erinevate valdkondade ekspertiisi ja logistikat. Seireprogrammi optimeerimine ja kaasajastamine on pidev tegevus, millesse on hõlmatud nii keskkonnavaldkonna ametkonnad (Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet) kui vastavad erialaekspertiisi omavad asutused (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus jt.). mereRITA projekti üheks eesmärgiks oli analüüsida Eesti kehtivat merekeskkonna riikliku seire allprogrammi ja pakkuda sellele täiendusi kulutõhusate innovaatiliste seiremeetodite rakendamise kaudu.